Vegtamri laul
ehk Baldri unenäod
Otsemaid aasid asusid tingi
ja aasitarid arutama asju,
ja sellest seal jutlesid vägevad jumalad,
miks kiusavad Baldrit küll koletud uned.
Ajas püsti end Odin, aegade pirdaja,
ning sedamaid tema seal Sleinpiri sadulas,
ratsutas nabinal alla Niflhelisse,
teel kohtas ta peni, tulnut parati põrgust.
Eest rinna pealt verine paistis olevat vauguja
ja laulu isale ulgus ta pikka.
Odin sõitis, üha tümises maapind,
jõudis kõrguva toonela kojani.
Peatas ratsu Odin idaväravas,
kus teadis asuvat völva kääpa.
Targale võttis ta terjet laulda,
kuni vastumeelt tõustes see surnusui vastas:
“Kes on küll too mees, tundmatu mulle,
rasket mu meelele r�hka vajutab
Olin lumest vihutud, pekstud vihma käes,
uduga kastetud, koolnud ju kaua.”
“Vegtamr mu nimi on, Valtamri poeg olen,
vesta sa põrgust, ma maa pealt pajatan:
kellele pingid siin täis s�rmustek�lvi,
asemed kaunisti kullaga kaetud?”
“Siin valmis pandud Baldrile mõdu,
jooke kangemaid kannudes kilbiga kaanet,
aga aasipojad on tujust ära.
Vastumeelt mõistsin, nüüd parem ma vaikin.”
“Ära vaiki, völva! Tahan, et vastaksid,
kuni puha selge on, – tahan seda veel teada:
kes see siis Baldri kooletajaks osutub,
kes Odini järglaselt elujõu riisub?”
“H�dr toob kohale kuulsusetaime,
see ongi, mis Baldri koolema paneb,
kes Odini järglaselt elujõu riisub.
Vastumeelt mõistsin, nüüd parem ma vaikin.”
“Ära vaiki, völva! Tahan, et vastaksid,
kuni puha selge on, – tahan seda veel teada:
kes kord H�drile kurja eest tasub
elik Baldri tapja viib tuleriidale?”
“Lääne pool õues Rindr toob lapse,
võitleb Odini poeg juba ööpäeva vanuselt;
ei käsi pese see, ei juukseid soe,
kuni matab tulle kord Baldri mõrtsuka.
Vastumeelt mõistsin, nüüd parem ma vaikin.”
“Ära vaiki, võlva! Tahan, et vastaksid,
kuni puha selge on, – tahan seda veel teada:
kust pärit need piigad, võtta pisarad käest kel
ja kes ühtvalu pilluvad kuklasse pead?”
“Pole sa Vegtamr, kelleks sind pidasin,
oled ennem ehk Odin, aegade pirdaja.”-
“Pole sa nägija, ei tark nainegi,
oled ennem ehk kolme tursi ema.”
“Koju sõida nüüd, Odin ja suurusta!
Ei ühtki meest lase enam ma ligi,
kuni vabastab Loki oma ahelais liikmed, kuni aegade hämar
tuleb ning hävitab.”